Postitused

(Eba)eetika koodeks.

Kujutis
Ühed suurimaid eetika musti lambaid, Amazon ja Facebook, on olnud maailmameedias tähelepanu all nii töötajate kohtlemise, palkade kui ka, nagu viimati, maksudest kõrvale hiilimisega. Vaadates kuivõrd kehva on nende ettevõttete avalik kuvand otsustasin nende eetikakoodeksile pilgi peale heita. Sellise suure ettevõtte käitumisnormide dokumendist ootaks midagi pikka, põhjalikku ning hästi kirjutatut kuid tundub, et selle dokumendi väljatöötamise peale on samapalju rõhku pandud kui ta järgmisele. Kokku tuleb ehk 2 lehekülge laias tekstis kirjutatut ning see on nii üldsõnaline, et mind ei üllataks, kui see töötati välja Amazoni algusaastatel, kui neil oli ainult 10 töötajat. Kui eetikat, eriti IT-eetikat, laiemalt vaadelda peaks selline dokument olema väga täpne ning üheselt mõistetav. Paljud tehnoloogiafirmad on selle küüsi langenud, et nende käitumises kumab läbi ebaeetilisi toone. Näiteks Facebook. Kui selle kaubamärgi peale mõelda pole esimene asi, mis pähe tuleb sõpradega suhtlemine

Jalutavad paroolid ja kuidas neid püüda

Kujutis
 Tänapäeval on parool inimese jaoks tähtsamgi veel kui ta allkiri või sõrmejälg. Kui keegi su allkirja võltsida oskab või isegi su sõrmejälje maha jätab kohta, kus sind olnud ei ole, võib sellest tekkida mõningat peavalu ja ebamugavust kuid kui keegi su parooli teada saab on sul vesi ahjus. Paljud kasutajad on läinud ühe parooli kasutamise teed. On ju hea lihtne igas keskkonnas seda parooli sisestada kui ei pea meenutama, mis sa nüüd tolle konkreetse koha parooliks panid. Täpselt sama lihtne on ka pahalasel sinu kontodesse logida kui ta selle parooli teada saab. Isegi kui sina talle seda ei ütle ning seda kenasti salajas hoiad ei saa kunagi kindel olla, et see mõne süsteemi juurest jalutama ei lähe, mille kasutaja sa oled. On üsna tõenäoline, et varem või hiljem läheb mõne su kasutuses oleva keskkonna kasutajate andmebaas jooksu. Kui sul veab on parool hashitud, kui keskkonna arendaja on aga laisk olnud on see hashing kas väga kehva või on parool üldse plaintext formaadis. Kõige tõhusa

Värvipime mängur või eelise otsija?

Kujutis
 Aastaid tagasi veetsin ma üsna mitu tundi oma ajast mängides sellist mängu nagu Battlefield 3. Selline ajainvesteering viis loomulikult sinna maani, kus mind kutsuti ühte klanni ning aeg-ajalt sai lausa maavõistlusi maha peetud. Mingist hetkest alates muutub selline mängimine nagu tipp spordiks, kus igat väiksemat eelist taga aetakse. Nii satusin mina (ja paljud teised selle  mängijad) ühe Battlefield 3 eriti laheda seadistuse otsa - värvipimeduse filtrid. Nimelt olid mängitegijad loonud eraldi filtrid, mis pidid värvipimedale mängijale pildi paremaks muutma, kuid teatud seades muutus pilt teravamaks ka mitte värvipimedatel. Nimelt oli selle mängu juures kasutatud väga tugevalt sinist tooni, mis oli kõikjal. See omakorda tähendas, et vastaseid oli teatud juhtudel raske märgata kuna kõik tundus ühtlaselt sinine. Selle seadistuse sisse lülitamisel aga seda sinisust vähendati. Lisaks muutusid tegelaskujud kontrastsemateks ning varjud vähenesid. Kui sellest mingi hetk Youtube'i video

Kuidas (mitte) internetipanka teha.

 Kuna oman kontot enamikes Eesti pankades, vähemalt kolmes suuremas (SEB, Swedbank, LHV) siis otsustasin nende internetipankadele pilgu peale visata ning vaadata, milline neist see kõige parem on. Swedbank on siinjuures pigem "tapeet" stiilis kogemus, mis otseselt ei ole halb kuid samas midagi meeldejäävalt hästi ka ei tee. See teeb kõike rahuldavalt ning on üldiselt hästi kasutatav. Kolmetäheliste pankade juures on minu arvamused aga palju äärmuslikumad. Võtame kõigepealt SEB. Kuna ma ise ka mõned aastad tagasi SEB IT valdkonnas töötasin tean selle arendust ja telgitagust natuke rohkem kui keskmine eestlane. See omakorda ehk moonutab mu arvamust kuid keegi polegi öelnud, et antud kirjutis üdini objektiivne on. SEB internetipank selline, kus sa pead alati mõtlema mida sa teha tahad. Menüüd ei ole kõige õnnestumalt kokku pandud, mis tähendab, et pahatihti otsid sa üsna pikka aega endale vajalikku menüüpunkti. Olen täheldanud, et kohati on lihtsam Google'sse vastav otsing k

Kes ei tahaks olla h4xx0r?

Kujutis
 Kui ma veel pisi-pisi olin sattusin nägema sellist filmi nagu Hackers (1997). Selle filmi juures on mulle kaks väga eredat mälestust meelde jäänud. Kõige eredam mälestus sellest filmist oli kõrvalosa mängiv Angelina Jolie rindasid näitamas- siiski esimene kord, kus ca 10 aastane Silver neid nägi. Ereduselt teine mälestus aga kogu see hackerite sub-kultuur, mille ünber antud film tiirles. Aastaid oli see minu jaoks nagu unistuse maailma, kuhu ma ükskord jõuda tahtsin. Mängisin mingi algelise elektroonilise märkmikuga häkkeriks olemist ning üritasin iga hinna eest omale arvutit saada. Kahjuks perel selliseid võimalusi ei olnud ning nii see vaid unistuseks jäigi. Oleks mu pere vähe paremal järjel olnud ning mulle arvuti ostnud, ei oleks see arusaam häkkerist minuga vast nii kaua püsinud. Olles läbi lugenud Eric Steven Raymond'i "How To Become A Hacker" võin öelda, et minu arusaam kogu häkkerite-maailmast oli väga Hollywood ning päriseluga seal kuigipalju pistmist ei olnud.

IT juht vs IT juht

 Olen oma kolmekümne ja natukese peale aasta jooksul töötanud üsna mitmel IT valdkonna ametikohal ning tänu sellele kokku puutunud üsna mitme IT juhiga. Enamik nendest IT juhtidest on olnud sellised, et midagi halba nende kohta öelda ei ole, midagi ülemäära meelde ka ei jää. Aga siiski on minu karjääri peale sattunud kaks IT juhti, kes on ühel või teisel põhjusel mulle meelde jäänud. Üks nendest oli Tieto Soome IT juht ajal, mil ma Tieto Estonias töötasin. Nime ma kahjuks enam ei mäleta kuid seda karakterit mäletan väga täpselt. Nimelt korraldas ta ühe "koolituse" Leedus, kui oli just ametisse astunud. Selle koolituse eesmärk oli erinevate riikide (minu osakond tegutses sel ajal Soomas, Eestis, Lätis ja Leedus) kolleegidega tuttavaks saada ning mõtteid jagada. Kohe esimesel õhtul oli aru saada, et tegu on elumehega.  Napsu viskamises oli ta meister ning jutte erinevatest seiklustest jagus tal igasse õhtusse. Kui algselt võiski jääda mulje, et tegu on inimesega, kes on oma ame

Ära ole käsitööline!

 Selle nädala teema on "right up my alley".  Enne kui päris teema juurde jõuame, räägin natuke endast. Minu IT karjäär sai alguse 2013. aastal. Nimelt olin selleks ajaks mõnda aega töötanud Vodafone Saksamaa klienditeeninduses ning märkasin ühe oma kunagise kolleegi postitust Facebookis, kus ta otsis endale asemele inimest ühte IT kasutajatoe meeskonda. Kuna olin arvutitega "sina" peal otsustasingi temaga ühendust võtta. IT alast haridust mul ei olnud, samuti polnud mul ka vajalikku töökogemust. Vaatamata sellele sain mõned tunnid pärast vestluselt tulemist e-kirja, kus sees tööpakkumine. Ettevõtteks oli üks suurimaid siin piirkonnas - Tieto Estonia. Umbes aasta peale alustamist edutati mind esimese astme juhiks ning ca kuus kuud hiljem juba keskastme juhiks. Kuidas see juhtuda sai? Minu alluvuses töötasid paljud, kellel IT alane diblom taskus. Kõigil neist oli ka tublisti rohkem töö-aastaid seljataga kui minul. Mis oli see omadus, miks minu karjäär selles valdkonn