Silver Blogib

Ühed suurimaid eetika musti lambaid, Amazon ja Facebook, on olnud maailmameedias tähelepanu all nii töötajate kohtlemise, palkade kui ka, nagu viimati, maksudest kõrvale hiilimisega. Vaadates kuivõrd kehva on nende ettevõttete avalik kuvand otsustasin nende eetikakoodeksile pilgi peale heita. Sellise suure ettevõtte käitumisnormide dokumendist ootaks midagi pikka, põhjalikku ning hästi kirjutatut kuid tundub, et selle dokumendi väljatöötamise peale on samapalju rõhku pandud kui ta järgmisele. Kokku tuleb ehk 2 lehekülge laias tekstis kirjutatut ning see on nii üldsõnaline, et mind ei üllataks, kui see töötati välja Amazoni algusaastatel, kui neil oli ainult 10 töötajat. Kui eetikat, eriti IT-eetikat, laiemalt vaadelda peaks selline dokument olema väga täpne ning üheselt mõistetav. Paljud tehnoloogiafirmad on selle küüsi langenud, et nende käitumises kumab läbi ebaeetilisi toone. Näiteks Facebook. Kui selle kaubamärgi peale mõelda pole esimene asi, mis pähe tuleb sõpradega suhtlemine

 Tänapäeval on parool inimese jaoks tähtsamgi veel kui ta allkiri või sõrmejälg. Kui keegi su allkirja võltsida oskab või isegi su sõrmejälje maha jätab kohta, kus sind olnud ei ole, võib sellest tekkida mõningat peavalu ja ebamugavust kuid kui keegi su parooli teada saab on sul vesi ahjus. Paljud kasutajad on läinud ühe parooli kasutamise teed. On ju hea lihtne igas keskkonnas seda parooli sisestada kui ei pea meenutama, mis sa nüüd tolle konkreetse koha parooliks panid. Täpselt sama lihtne on ka pahalasel sinu kontodesse logida kui ta selle parooli teada saab. Isegi kui sina talle seda ei ütle ning seda kenasti salajas hoiad ei saa kunagi kindel olla, et see mõne süsteemi juurest jalutama ei lähe, mille kasutaja sa oled. On üsna tõenäoline, et varem või hiljem läheb mõne su kasutuses oleva keskkonna kasutajate andmebaas jooksu. Kui sul veab on parool hashitud, kui keskkonna arendaja on aga laisk olnud on see hashing kas väga kehva või on parool üldse plaintext formaadis. Kõige tõhusa