Silver Blogib

Sattusin (paljusti tänu ITSPEA kodutööle) lugema sellist toredat kirjatükki nagu "Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020" .  Eriti huvitavaks tegi selle lugemise asjaolu, et see kirjutati aastatel 2012-2013, võttes sihiks eesmärgid, mida sooviti täita aastaks 2020. Nüüd, kus meil on käes juba 2021. aasta, saame kenasti tagasi vaadata ning tuua välja paar eesmärki, mis on suuremal või väiksemal määral täidetud. Üks punkt, mis seal eriti silma hakkas, oli "Eesti hakkab teiste riikide kodanikele pakkuma kasutamiseks oma turvalisi ning mugavaid teenuseid. Käivitatakse virtuaalne ehk e-residentsus – Eesti hakkab väljastama digi-ID kujul elektroonilist identiteedi mitteresidentidele, sihtides oma e-teenustega sarnast positsiooni, mis on Šveitsil panganduses." Tegu on teemaga, millega ma olen üsna palju kokku puutunud. Nimelt tegutsen üsna aktiivselt affiliate turunduse maailmas ning kohtud üsna tihti meie e-residentidega. Peamine põhjus, mis mõne riigi kodanik end e-eestla

Interneti pealetung varajastel üheksakümnendatel on nüüdseks, 30 aastat hiljem, jätnud väga arvestatava jälje meie igapäevaellu. Kes mäletab veel aega enne internetti? Alates minu generatsioonist on neid inimesi kindlasti aina vähem ning minust mõned aastad nooremad inimesed ei suudaks tõenäoliselt elu ilma internetita ettegi kujutada. Vanasti ei oodatanud su käest keegi, et sa tema kirjale kohe vastad . Kommunikatsioon inimeste vahel käis läbi paberi peale kirjutatud kirjade ning vahel läks nädalaid enne kui sa vastuse said. Tänapäeval on selle asendanud e-kirjad ning igasugused sõnumilahendused nagu Messenger, WhatsApp ja Telegram. See on muutnud meie ootused vastuse saamiseks nädalatest ja päevadest tundideks või isegi minutiteks. Tavalist, paberile kirjutatud, kirja ei ole suur hulk tänapäeva kahekümneaastasied tõenäoliselt mitte kunagi saanud. Muidugi tuleb siiani postiga koju mõni arve või kiri ametiasutuselt kuid millal sina viimane sõbra poolt käsitsi kirjutatud kirja said? Min

Leiutised, mis vormisid infotehnoloogia arengut. Analytical Engine Esimene arvuti      1834 alustas inglise matemaatik Charles Babbage koos oma assistendi, Ada Lovelace'ga, tööd seadme disainimise kallal, mida loetakse paljude poolt esimeseks arvutiks. Selle seadme nimeks oli Analüütiline Masin (Analytical Engine) . Mõned aastad varem oli Babbage üritanud luua aritmeetilist masinat, mis suudaks teha matemaatilisi tehteid kuid halvaks läinud suhted oma peainseneriga viisid selleni, et Inglise valituss lõpetas selle projekti rahastamise ning see lõpetati.     Antud töö käigus taipas Babbage aga, et palju üldisem disain, mis suudaks täita suurel hulgal enam ülesandeid, oleks võimalik.     Analüütilisel masinal ei olnud tänapäeva mõistes mälu ega sisendseadmeid nagu klaviatuur ja hiir. Samuti ei olnud sellel ka monitori. Perfokaardid     Andmeed ja käsud loeti sinna masinasse sisse perfokaartidega ning tulemuse trükkis   masin paberile, mida sai siis lugeda. Kasutuses olid erinevad per