Postitused

IT juht vs IT juht

 Olen oma kolmekümne ja natukese peale aasta jooksul töötanud üsna mitmel IT valdkonna ametikohal ning tänu sellele kokku puutunud üsna mitme IT juhiga. Enamik nendest IT juhtidest on olnud sellised, et midagi halba nende kohta öelda ei ole, midagi ülemäära meelde ka ei jää. Aga siiski on minu karjääri peale sattunud kaks IT juhti, kes on ühel või teisel põhjusel mulle meelde jäänud. Üks nendest oli Tieto Soome IT juht ajal, mil ma Tieto Estonias töötasin. Nime ma kahjuks enam ei mäleta kuid seda karakterit mäletan väga täpselt. Nimelt korraldas ta ühe "koolituse" Leedus, kui oli just ametisse astunud. Selle koolituse eesmärk oli erinevate riikide (minu osakond tegutses sel ajal Soomas, Eestis, Lätis ja Leedus) kolleegidega tuttavaks saada ning mõtteid jagada. Kohe esimesel õhtul oli aru saada, et tegu on elumehega.  Napsu viskamises oli ta meister ning jutte erinevatest seiklustest jagus tal igasse õhtusse. Kui algselt võiski jääda mulje, et tegu on inimesega, kes on oma ame...

Ära ole käsitööline!

 Selle nädala teema on "right up my alley".  Enne kui päris teema juurde jõuame, räägin natuke endast. Minu IT karjäär sai alguse 2013. aastal. Nimelt olin selleks ajaks mõnda aega töötanud Vodafone Saksamaa klienditeeninduses ning märkasin ühe oma kunagise kolleegi postitust Facebookis, kus ta otsis endale asemele inimest ühte IT kasutajatoe meeskonda. Kuna olin arvutitega "sina" peal otsustasingi temaga ühendust võtta. IT alast haridust mul ei olnud, samuti polnud mul ka vajalikku töökogemust. Vaatamata sellele sain mõned tunnid pärast vestluselt tulemist e-kirja, kus sees tööpakkumine. Ettevõtteks oli üks suurimaid siin piirkonnas - Tieto Estonia. Umbes aasta peale alustamist edutati mind esimese astme juhiks ning ca kuus kuud hiljem juba keskastme juhiks. Kuidas see juhtuda sai? Minu alluvuses töötasid paljud, kellel IT alane diblom taskus. Kõigil neist oli ka tublisti rohkem töö-aastaid seljataga kui minul. Mis oli see omadus, miks minu karjäär selles valdkonn...

Copyleft - All Wrongs Reserved

Kujutis
 Autoriõiguste teema on olnud minu arvutikasutuse ajal üsna kesksel positsioonil. Esimesed 10-15 aastat oli mul mentaliteet "Kõik peab olema tasuta". Tee tasuta oli küll enamasti "tasuta" kuid päris tihti otsisin ka tegelikult tasuta levitatavat tarkvara ja mänge. Kui FTP, IRC, Kazaa, Torrentid ja kõikvõimalikud muud piraatlust võimaldavad kohad välja jätta, sattusin tihti otsingusse lisama märksõna freeware . Vaataks siis, mis end selle sõna taha peidab. Tavapäraselt tähistatakse autoriõigusi sellise sõnaga nagu Copyright, kuid meid huvitab pigem selle vastand - Copyleft. Ei, me ei hakka asju vasakule kopeerima. Pigem peidavad end selle sõna taha terve rida erinevaid litsentsivorme, mis annavad kasutajatele erinevad õigused ja kohustused. Vaatamegi kuidas erinevad litsentsid Copyleft põhimõtet tõlgendavad ning kuidas neid kasutada saaks. Näiteks väga tugeva copyleft'ga litsents AGPL, mis sätestab, et kogu töö peab olema open source ning ühtegi osa selle litsen...

Trolli nii nagu sa tahad, et sind trollitakse.

Kujutis
Selle nädala lugemisteemaks oli laias laastus kõik, mis käis kaasa etinetika internetis - netikett. Üks huvitav lause, mis sealt kohe silma hakkas oli "trollimine ehk kaaskodanike provotseerimine erinevate vastikute võtete abil ei ole kaugeltki viimase aja leiutis, seda tehti juba "vanal ajal" . Kuna mullegi meeldib aeg-ajalt inimesi provotseerida mõtlesingi, et vaateks õige, kuidas trollid läbi aastate tegutsenud on. Vahemärkusena ütleks kohe ära, et minu trollimised jäid pigem arvutimängu maailma ning ei olnud isegi sarnased nendele trollidele, millest aeg-ajalt meedias räägitakse. Interneti algusaastatel ei olnud meil trollide praegust meelispaika - Facebook'i. Selle asemel olid igasugused Usenetid, algelised foorumid ning BBS'd (Bulletin Board Service). Kuna trollimine kui selline polnud veel laiema üldsuse ette jõudnud ei osatud seda ka kuidagi ära hoida. Interneti ajastu alguses trolli, nagu nad meil tänapäeval on, veel olemas ei olnud. Selle asemel olid nö...

Kuhu me rihtisime ning kuhu me välja jõudsime?

Kujutis
Sattusin (paljusti tänu ITSPEA kodutööle) lugema sellist toredat kirjatükki nagu "Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020" .  Eriti huvitavaks tegi selle lugemise asjaolu, et see kirjutati aastatel 2012-2013, võttes sihiks eesmärgid, mida sooviti täita aastaks 2020. Nüüd, kus meil on käes juba 2021. aasta, saame kenasti tagasi vaadata ning tuua välja paar eesmärki, mis on suuremal või väiksemal määral täidetud. Üks punkt, mis seal eriti silma hakkas, oli "Eesti hakkab teiste riikide kodanikele pakkuma kasutamiseks oma turvalisi ning mugavaid teenuseid. Käivitatakse virtuaalne ehk e-residentsus – Eesti hakkab väljastama digi-ID kujul elektroonilist identiteedi mitteresidentidele, sihtides oma e-teenustega sarnast positsiooni, mis on Šveitsil panganduses." Tegu on teemaga, millega ma olen üsna palju kokku puutunud. Nimelt tegutsen üsna aktiivselt affiliate turunduse maailmas ning kohtud üsna tihti meie e-residentidega. Peamine põhjus, mis mõne riigi kodanik end e-eestla...

Interneti tuleku mõju meie elus

Interneti pealetung varajastel üheksakümnendatel on nüüdseks, 30 aastat hiljem, jätnud väga arvestatava jälje meie igapäevaellu. Kes mäletab veel aega enne internetti? Alates minu generatsioonist on neid inimesi kindlasti aina vähem ning minust mõned aastad nooremad inimesed ei suudaks tõenäoliselt elu ilma internetita ettegi kujutada. Vanasti ei oodatanud su käest keegi, et sa tema kirjale kohe vastad . Kommunikatsioon inimeste vahel käis läbi paberi peale kirjutatud kirjade ning vahel läks nädalaid enne kui sa vastuse said. Tänapäeval on selle asendanud e-kirjad ning igasugused sõnumilahendused nagu Messenger, WhatsApp ja Telegram. See on muutnud meie ootused vastuse saamiseks nädalatest ja päevadest tundideks või isegi minutiteks. Tavalist, paberile kirjutatud, kirja ei ole suur hulk tänapäeva kahekümneaastasied tõenäoliselt mitte kunagi saanud. Muidugi tuleb siiani postiga koju mõni arve või kiri ametiasutuselt kuid millal sina viimane sõbra poolt käsitsi kirjutatud kirja said?...
Kujutis
Leiutised, mis vormisid infotehnoloogia arengut. Analytical Engine Esimene arvuti      1834 alustas inglise matemaatik Charles Babbage koos oma assistendi, Ada Lovelace'ga, tööd seadme disainimise kallal, mida loetakse paljude poolt esimeseks arvutiks. Selle seadme nimeks oli Analüütiline Masin (Analytical Engine) . Mõned aastad varem oli Babbage üritanud luua aritmeetilist masinat, mis suudaks teha matemaatilisi tehteid kuid halvaks läinud suhted oma peainseneriga viisid selleni, et Inglise valituss lõpetas selle projekti rahastamise ning see lõpetati.     Antud töö käigus taipas Babbage aga, et palju üldisem disain, mis suudaks täita suurel hulgal enam ülesandeid, oleks võimalik.     Analüütilisel masinal ei olnud tänapäeva mõistes mälu ega sisendseadmeid nagu klaviatuur ja hiir. Samuti ei olnud sellel ka monitori. Perfokaardid     Andmeed ja käsud loeti sinna masinasse sisse perfokaartidega ning tulemuse trükkis   masin paberile,...