Copyleft - All Wrongs Reserved

 Autoriõiguste teema on olnud minu arvutikasutuse ajal üsna kesksel positsioonil. Esimesed 10-15 aastat oli mul mentaliteet "Kõik peab olema tasuta". Tee tasuta oli küll enamasti "tasuta" kuid päris tihti otsisin ka tegelikult tasuta levitatavat tarkvara ja mänge.

Kui FTP, IRC, Kazaa, Torrentid ja kõikvõimalikud muud piraatlust võimaldavad kohad välja jätta, sattusin tihti otsingusse lisama märksõna freeware. Vaataks siis, mis end selle sõna taha peidab.

Tavapäraselt tähistatakse autoriõigusi sellise sõnaga nagu Copyright, kuid meid huvitab pigem selle vastand - Copyleft. Ei, me ei hakka asju vasakule kopeerima. Pigem peidavad end selle sõna taha terve rida erinevaid litsentsivorme, mis annavad kasutajatele erinevad õigused ja kohustused.

Vaatamegi kuidas erinevad litsentsid Copyleft põhimõtet tõlgendavad ning kuidas neid kasutada saaks.

Näiteks väga tugeva copyleft'ga litsents AGPL, mis sätestab, et kogu töö peab olema open source ning ühtegi osa selle litsentsi all olevast tootest ei tohi muu litsentsi all levitada. See paneb meeskonnad varakult oma töö litsenseerimise peale mõtlema kuna hiljem ei ole seda enam võimalik muuta. Kõige populaarsem tugeva copyleft klausliga litsents on GNU General Public License, mis samuti sätestab, et kogu töö, mis selle litsentsi all olevat lähtekoodist on tekkinud, peab olema levitatud sama või sarnase litsentsi all. Sellest veel tugevama copyleft klausliga litsents on  Sybase Open Watcom Public License, mis sulges ka "isiklikuks kasutuseks" augu ning eeldab kogu lähtekoodi valdamist ükskõik millisel juhul.

Natukene vähem kohustusi paneb nõrgema copyleft klausliga litsents. Näiteks GNU Lesser General Public License, mille puhul võivad arendajad selle litsentsi all välja lastud komponende enda (ka kommerts) tarkvara sisse integreerida ilma kohustuseta seda litsentis oma tootele laiendada. Samas, kui keelab see antud komponentide modifitseerimist.

Üks vahepealne litsents on Mozilla Public License, mis püüab kinnise ja lahtise lähtekoodiga arendajate muresid balanseerida. Selle litsentsi all välja antud komponenti tohib kasutada kinnise lähtekoodiga arenduses seni, kuni MPL all välja antud komponent jääb samadel tingimustel kättesaadavaks.

Milline copyleft klausliga litsents on kõige parem? See on umbes sama pädev küsimus kui "Milline puu on kõige parem?". Olenevalt olukorrast ning arenduse eesmärgist võivad ühe või teise litsentsi all välja antud komponentide kasutamine olla otstarbekas. Samas, kui kood peab jääma täielikult kinniseks, tuleks nendest pika kaarega mööda vaadata.